Kes on loodusgiid?

3. detsembril kogunesid loodusgiidid Palmsesse, et asutada oma ühing - Loodusgiidide Ühendus. Siinkohal võib tekkide küsimus, miks seda ühingut tarvis on, kui on juba olemas Eesti Kutseliste Giidide Ühing ja paljud piirkondlikud giidide ühingud. Ning kui see on vajalik, siis miks ei ole seda ühingut juba varem asutatud?

Praegu on õige aeg ühingu asutamiseks just sellepärast, et 2014. aasta lõpus kinnitati uus giidi kutsestandard, mis sisaldab ka spetsialiseerumist loodusgiidiks. Kui siiani jäi loodusgiidi kutse olemus natuke segaseks, siis nüüd on see kutsestandardis selgelt välja toodud. Kui ma 2006. aastal loodusgiidina tööd alustasin ja taotlesin ka giidikutset, selgus, et eraldi loodusgiididele kutset ei ole.

Veelgi enam, selle mõiste suhtes valitses suur segadus. Paljud suurte kogemustega „loodusgiidid” pidasid oma tööks vaid looduse tundmist ja klientide juhtimist neile huvipakkuvate loodusvaatamisväärsuste juurde.

Tava keelekasutuses ütlevad inimesed, kui lähevad loodusgiidiga ekskursioonile, et nad lähevad matkama. Tegelikult on matk sportlik, harrastajale ohutu looduskeskkonnas liikumine, siin ei ole midagi seotud looduse või pärandkultuuri vahendamisega.

Koos Eesti Giidide Liidu esimehe, Aare Maega leidsime, et loodusgiididele tuleks luua oma kutsestandard. Vajadus loodusgiidide eraldi kutse järele kerkis eriti teravalt esile 2010. aastal, kui hakkasime korraldama KIK toetusel loodusgiidide koolitusi ja alustasime koolituse läbinud inimeste atesteerimist.

Selleks, et õppeprogrammi kokku panna, oli tarvis teada, kes on loodusgiid ja mida ta oskama peab. Töötasime koostöös Eesti Giidide Liidu ja Sagadi Looduskooliga välja üldise kontseptsiooni. 2011. aasta algul kutsusime kokku kõik loodusgiidikutse osas kaasa rääkida soovivad inimesed ja alustasime koostöös kutsekojaga uue giidi kutsestandardi väljatöötamist. Looduskiidi kutsestandard hakkas kehtima 2014. aastal.

Järgnevalt selgitan, kes õieti on loodusgiid.

Loodusgiid on liitsõna, kus rõhk asetub viimasele sõnapoolele, mis näitab tegijanime ehk ametit. Loodusgiid on seega esmalt giid ja alles siis loodusetundja. Giidi töö eesmärk on teha tellitud ekskursioone oma atesteerimispiirkonnas. Ekskursioon on meelelahutuslik teadmiste ja oskuste edasikandmine ning väärtushinnangute kujundamine turismiobjektil või marsruudil. Ekskursioonidel tutvustatakse vaatamisväärsusi ja vahendatakse pärandkultuuri ning jagatakse teavet. Vastavalt seadusele on giid isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi (Turismiseadus).

Võttes aluseks giidi definitsiooni ja laia looduse käsitluse, mille järgi loodus ja inimkultuur moodustavad ühtse terviku, saamegi loodusgiidi mõiste. Loodusgiid ehk retkejuht on giidi spetsialiseerumine looduse ja pärandkultuurmaastiku mõtestamisele, tuginedes ümbritseva vahendamisele, keskkonnateadliku eluvaate kujundamisele, mis ei eelda külaliselt füüsilist ega erialast ettevalmistust.

Põhiline erinevus linnagiidist seisneb selles, et linnagiid teab täpselt, kus mingi hoone või rajatis asub, Looduses muutub kõik pidevalt ja loomad tegutsevad nii nagu neile meeldib. Iga loodusgiidirännak kordumatu ja pakub kindlasti üllatusi ka loodusgiidile endale.

Loodusgiid ei tea kunagi ette, mida või keda sel päeval kohatakse. Ta peab oskama loodusmärke ja maastikku lugeda, et teada, kes on siin käinud ja mida teinud. Ei saa ju rääkida nendest asjadest, mida ekskursioonist osavõtjad ei näe. Ta peab oskama märgata tegelasi, kes varjatult tegutsevad ja keda tavajalutaja ei pane tähele.

Loodusgiid kujundab ka turistide keskkonnateadlikku eluvaadet, teavitades neid kestlikust arengust ja juhtides tähelepanu keskkonnahoiule. Loodusgiid loob tähendusi, seoseid inimkultuuri ning looduse ning erinevate nähtuste ja sündmuste vahel. Eluvaate kujundamine klientidel eeldab giidilt endalt põhjalikke teadmisi antud valdkonnas, üldistus- ja seoste loomise oskust, süsteemset arusaamist maailmas toimuvast, pedagoogiliste võtete kasutamise oskust. Seoste loomise kohta toon niisuguse näite.

Kui jõgi tõuseb suurte vihmade tagajärjel üle kallaste ja põhjustab linnas uputuse, siis miks see nii on? Tugevat vihma on ajaloos kogu aeg olnud, aga varem ei juhtunud nii tihti selliseid üleujutusi, sest jõe ääres kasvavad metsad, rabad ja luhad võtsid suure osa veest ära. Vee voolamist aeglustas käänuline jõesäng, mis vähendas vee jõudmist linnadesse.

Nüüd on palju metsa maha võetud, liigniiskeid piirkondi kuivendatud jõgesid sirgeks aetud, jõeluhad täis ehitatud. Linnades on jõesäng tihti kividest äärtega tugevdatud ja pudeli kaela moodi kitsas, veel ei ole suurte vihmade korral enam kuhugi minna ja nii tõusevadki jõed linnades üle kallaste. Loodusgiid on seega mõtestaja, kes ümbritseva vahendamisel tõmbab erinevate nähtuste ning sündmuste vahel paralleele ja paneb kõik ühtsesse süsteemi.

Võib ju tunduda imelik, et keskkonnateadlikkust püütakse tõsta ekskursioonide läbiviimisega, aga tegelikult tegeldi Eestis juba Teise maailmasõja eelsel ajal looduskaitse propageerimisega läbi loodusturismi. Vahepealsel ajal on need kaks valdkonda üksteisest eraldunud ja muutunud peaaegu vastandlikeks valdkondadeks. Nüüd on meil soov uuesti juurte juurde tagasi pöörduda ja loodusgiidide abiga looduses käivate inimeste käitumist säästvaks muuta.

Kauri Kivipõld/Lahemaa ökoturism.

http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-20113/Kes-on-loodusgiid-